Meie silmad on tänapäeval suure pinge all ja sellele väitele on raske vastu vaielda. Isegi kui me ei istu tundide kaupa laua taga ekraani ees, kulutame vähem või rohkem aega nutitelefonis või tahvlearvutis. Paljud inimesed leiavad aega ka teleri vaatamiseks. Arvutiga töötamine ja alaline elektrooniliste seadmete kasutamine ei ole silmadele hea, see pole silmadele tervislik ega ka loomulik. Üksisilmi arvutiekraani jälgides kasutame nägemismeele võimalusi üsna piiratult. Selline üksluisus võib põhjustada silmade pinget. Kujutis on udune, näeme topeltkujutisi, tunneme silmades kuivus- või põletustunnet ning silmad võivad vett joosta, oleme tundlikumad valguse suhtes või kipuvad silmad punetama. Seda kõike on liiast. Internetist leiab suure valikud silmaharjutusi. Kas need on tõhusad? Kas need soovitused on õigustatud ja teaduslikult tõestatud? Proovime kontrollida.

Nägemist parandavad harjutused: Batesi meetod – kas uurimused on nende toimet kinnitanud?

Teadaolevalt esimesed silmaharjutused registreeriti ligi sada aastat tagasi. Sõltumatu silmaarst William Horatio Bates töötas välja silmaharjutuste programmi, mida tuntakse tänapäevani Batesi meetodi nime all. Programm saavutas suure populaarsuse, aga tekitas ka samaväärsel hulgal vaidlusi. Peamiseks põhjuseks oli see, et programmi märkimisväärset või püsivat mõju nägemisele ei olnud tõestatud. Veel enam, väideti, et Batesi soovitatud “päevitamine” ehk silmade päikesele eksponeerimine, samuti “katmine” ehk silmade katmine kätega on silmadele lausa kahjulik. Kui analüüsida tänapäevaseid laialt propageeritud harjutusi, pole raske jõuda järeldusele, et need põhinevad peamiselt Batesi 1929. aastal loodud meetodil. Soovituslikud harjutusprogrammid on tänase päevani tekitanud ohtralt vaidlusi ja reeglina puudub igasugune teaduslik tõestus nende efektiivsuse kohta. Huvitaval kombel lähtuvad praegu esilekerkivad “uued” programmid samuti Batesi pärandist – näiteks “Selgelt nägemise meetod”, mis ei ole enam käibel. Selle programmi üks meetode oli personaalne positiivsus, s.o enda veenmine selles, et “ma näen iga päevaga üha paremini”. Teisisõnu ei tunnistata tegelikkust, vaid lihtsalt eitatakse nägemispuudujääki.

10 levinumat harjutust silmadele – kas küsitavad või õigustatud?

Ei võta kuigi palju aega, et leida teatud hulk silmadele mõeldud harjutusi. Kõige sagedamini satuvad ette järgmised silmaharjutused:

1. “Nõiutud” pliiats

Harjutus algab sellega, et tuleb ette kujutada pliiatsit. Istuge mugavalt, lõõgastuge ja kujutage ette, et teie nina pikenduseks on pliiats. Hakake pead tagasihoidlikult liigutades kujuteldava pliiatsiga kujundeid joonistama. Kõigepealt joonistage kujuteldava objekti piirjooned. Alustage suuremate kujundite joonistamisest ja minge järkjärgult üle väiksematele kujunditele. Järgmisena sulgege silmad ja kujutage joonistatud objekte ette. Seejärel avage silmad ja pilgutage neid. Harjutuse kirjelduses öeldakse, et see hoiab silmalihased heas toonuses ja parandab detailide nägemist.

2. Liigutused paremale ja vasakule

Selles harjutuses sulgege silmad ja laske laubalihastel lõdvestuda. Järgmisena viige silmad aeglaselt paremale. Kohe, kui tunnete silmalihastes pinget, jätke silmad hetkeks paigale. Seejärel viige silmad aeglaselt vasakule. Korrake harjutust viis korda. Harjutusi tuleb teha väga aeglaselt ja tähelepanelikult. See harjutus tugevdab silmalihaseid

3. Pihuga katmine.

Nagu juba teame, on silmade pihkudega katmine üks Batesi meetode, kuid see oli ka “Selgelt nägemise meetodi” loendis. See lõõgastab väidetavalt silmi ning vähendab füüsilist, emotsionaalset ja vaimset pinget.

Kuidas see praktikas välja näeb? Harjutuse sooritamiseks istuge tooliga laua äärde, selg sirge. Hoidke kael ja selg ühel joonel ja ärge kummarduge ettepoole. Tehke käed soojaks. Selleks hõõruge käsi omavahel. Toetage küünarnukid lauale, vajadusel pange küünarnukkide alla näiteks raamatuid. 

Nüüd moodustage pihkudest kausikesed, nagu sooviksite vett ammutada, ja katke pihkudega silmad. Sõrmed võib laubal ristata, tähtis on, et valgus läbi ei paistaks (seda saate kontrollida, kui avate silmad). Käed ei tohi vastu silmi puutuda ega nina pitsitada ning ei tohi olla pinges. Alustuseks hingake sügavalt sisse ja sulgege aeglaselt silmad. Nüüd on aeg meenutada mõnda toredat mälestust, millele tuleks mõelda võimalikult detailselt. Ärge tehke seda üle kümne minuti. Meenutamise ajal peab silme ees valitsema pimedus. Mida sügavam see on, seda tulemuslikum on harjutus. Avage pikkamisi silmad, pilgutage silmi ja hingake sügavalt.

4. Silmade tihedalt sulgemine

Hingake sügavalt sisse ja sulgege silmad, seejärel venitage näo- ja kaelalihaseid. Seejärel pingutage lõualihaseid ja hoidke mõni sekund hinge kinni, silmad kõvasti suletud. Järgmisena hingake kiiresti välja, avades silmad ja suu pärani. Korrake harjutust kolm korda.

5. Vaadake üha kaugemale ja kaugemale

Olgu tegemist ohtra tööga arvuti taga või ka raamatu lugemisega, kord tunnis tasub pilk ekraanilt või ka raamatult kõrvale pöörata. Koondage korraks pilk mõnele kaugemal asuvale objektile ja veidi aja pärast mõnele käeulatusse jäävale objektile. Korrake harjutust mõned korrad. See harjutus mõjutab positiivselt nägemisteravust. Harjutust võib laiendada ka pilgu koondamisega mitmele järjestikusele objektile.

6. Valgusevannid

Veel üks harjutus William Batesi nimekirjast. Selle sooritamiseks tuleb end mugavalt istuma seada nii, et nägu jääks päikese või muu valgusallika poole. Silmalaugudest läbikumavad valguskiired tekitavad laia värvispektri. Mõne hetke pärast keerake nägu valgusest kõrvale ja avage aeglaselt silmad. Harjutuse toime on stimuleerida ajus paiknevat nägemiskeskust ning tugevdada silma võrkkesta.

7. Haigutamine

Haigutamine toob organismi täiendavat hapnikku. Kui haigutus loomulikult peale ei tule, tasub seda esile kutsuda. Selleks avage suu laialt ning hõõruge kahe sõrmega ninaotsa. Haigutades tõmbuvad silmad iseenesest pilukile ja toimub silma niisutamine.

8. Silmajooga

Selle harjutuse jaoks tuleb lõõgastuda, istudes sirgelt, ja vaadates otse ette. Vaadake pead liigutamata nii kaugele kui saate, suunates silmi igasse suunda (ka diagonaalselt). Seejärel tehke silmadega ringe, esmalt päripäeva ja siis vastupäeva. Harjutuse lõpetamiseks sulgege silmad ja pilgutage neid siis mitu korda.

See harjutuste komplekt võtab silmalihastelt pinge ning avardab nägemisvälja. Harjutus ei sobi inimestele, kellel on glaukoom või võrkkesta irdumine.

9. Grimassitamine

Näib, et nägude tegemine sobib ainult laste naerutamiseks, aga tegelikult soovitatakse seda ka ühel teisel põhjusel. Piisab, kui sulgeda kõvasti silmad ja väänata näole grimasse (kirtsutada nina, venitada huuli, punnitada põski). Peamine on tunda, kuidas näolihased pingulduvad. Paari grimassi järel lõdvestuge, avage silmad ja pilgutage neid mitu korda. Grimassitamine lõdvestab nii näo kui ka silmade lihaseid.

10. Fokusseerimine

Fokusseerimine teravdab nägemisvälja keskosa. Selleks sobib järgmine harjutus. Sirutage käed ette, pigistage sõrmed rusikasse, hoides pöidlad püsti.

Nüüd viige pilk samaaegselt mõlemale pöidlale ja seejärel vasakule pöidlale, fokusseerides nii pilgu. Siin kasutame eespool kirjeldatud “võlupliiatsit”, millega joonistame pöidla piirjoone. Niipea, kui silmad on fokusseerimisega kohanenud, viige pilk mõnele kaugemale objektile ja korrake kogu protseduuri.

Kas silmaharjutused tõesti aitavad?

“Silmaharjutused” on Google’i otsingumootoris väga populaarne fraas, mis inglise keeles (“eye excercises”) annab miljonitesse, eesti keeles aga tuhandetesse küündiva arvu tulemusi. Ometi on keeruline leida teaduslikke publikatsioone, mis nende efektiivsust kinnitaksid. Ehkki silmaharjutusi kasutatakse palju, peetakse neid selliseks teraapiavormiks, mis aitavad silmade liikumishäirete, akommodatsiooni, nägemisvälja defektide või ka presbüoopia puhul. On siiski mõned allikad, mis kinnitavad harjutuste positiivset mõju nägemisele. Üks selline uurimus näitas silmaharjutuste mõõdetavat mõju konvergentsiprobleemidega patsientidel. Teised uurimused väidavad, et silmaharjutused aitavad ajukahjustuse järgselt parandada stereoskoopilist nägemist ja nägemisvälja.
Tuleb siiski veelkord märkida, et selles valdkonnas on teadusel veel palju tõestada. Enne seda tüüpi harjutustele pühendumist võiks ikkagi esmalt külastada silmaspetsialisti, kes kontrollib teie silmi asjatundlikult ja soovitab, kuidas silmade eest hoolt kanda. Kui probleemiks on presbüoopia, tuleb arvatavasti valida õiged progresseeruvate läätsedega prillid.