Palju tööd arvuti taga, pidevalt muutuvad värvid, värvide üleküllastatus, fotode ja videote töötlemine, pimedas autoga sõitmine, lugemine hämaralt valgustatud toas, pikad perioodid päikesepaistel – see kõik võib olla väsitav. Silmad, mis töötavad tunde järjest, tunnevad seda enim. Ei tohi unustada seda, et silmadele ei meeldi tolm ega õhukonditsioneerid. Ka stress, intensiivne päikesevalgus ja tasakaalustamata toidusedel võivad silmadele negatiivset mõju avaldada. Silmadele piisab vähesest, et tekiks kõrvetustunne, pisaravool või punetus või isegi nägemishäired.

Kuidas saame hoolitseda oma nägemise eest nii, et see püsiks võimalikult kaua hea? Kuidas leevendada silmade alalise töö koormust? 

Kuidas hoida nägemist arvutiga töötades või telerit vaadates? 

Arvutiga töötamisel rakendatavad reeglid kehtivad ka teleri vaatamisel. Esiteks tuleks tagada toas, kus arvuti taga töötame või teleri ees lõõgastume, piisav valgus. Kui ruum on hämar, moodustab eredalt valgustatud ekraan taustaga liiga suure kontrasti ja see väsitab nägemismeelt. Sellistes tingimustes on silmad fokusseeritud ekraanile, mis sunnib neid lakkamatult akommodeeruma ehk kohanema.

Unustada ei tohi ka seda, et monitor peab olema silmadest sobival kaugusel. Sobivaim kaugus on 5070 cm.

Arvutis töötades tuleks silmad aeg-ajalt 5 sekundiks sulgeda. Sel viisil niisutame neid paremini. Samuti on hea kujundada harjumus iga 20 minuti tagant silmad ekraanilt tõsta ja vaadata pisut kaugemal (umbes 20 m kaugusel) olevaid objekte. See aitab leevendada akommodatsioonipinget. Kõigest 20 sekundit kaugemale vaatamist vähendab silmad pinget. Iga kahe tunni järel tuleks töö arvuti taga mõneks minutiks katkestada. Selliste pauside ajal võiks silmi korraks intensiivsemalt pilgutada ja anda neile puhkust rohelust vaadates.

Ilmselt ei ole me kuigi teadlikud veel ühest ohust, millega arvutiga töötamisel kokku puutume. Arvuti taga istudes on nägu ekraanist lähtuva positiivse elektrilaengu (ehk elektrostaatilise kiirguse) mõjuväljas, mistõttu nägu tõmbab tolmuosakesi külge sama tõhusalt kui ekraan. Selle tagajärjel hingame halvemini ja näeme halvemini. Lisaks võib tolm põhjustada allergiaid ja nahaärritust. Seda nähtust saame vähendada, paigaldades spetsiaalse ekraanifiltri, õhu ionisaatori ja/või parema ventilatsiooni.

Tasub teada ka seda, et kui teatud sinise valguse lainepikkused (nt sinakas-türkiis valgus) on tervisele kasulikud (see reguleerib meie bioloogilist kella), siis ülemäärane sinakas-lilla valgus on silmadele kahjulik. See on üks riskitegur, mis põhjustab vanusega seotud maakuli degeneratsiooni ehk kollatähni kärbumist. Seda seetõttu, et selline valgus jõuab silma sügavamatesse struktuuridesse – reetina ehk võrkkesta keskossa maakulisse. Sinakas-lillat valgust kiirgavad kõik LED-ekraanid ja fluorestsentslambid.

Valgustuse valimine milline valgus on silmadele kõige tervislikum?

Silmade jaoks on kõige mugavam loomulik valgus. Meie kliimavöötmes pole seda piisavalt, mistõttu sügisel ja talvel peame kasutama kunstvalgust. Silmadele parimate tingimuste tagamiseks tuleks jälgida, et kunstvalgus pole liiga ere ja intensiivne, aga ka mitte liiga nõrk. Valguse valikut peaks dikteerima ruumi tüüp ja töö liik. Lugemiseks, laua taga töötamiseks või toidu valmistamiseks peaks valgus olema suunatud tööpinnale. Teleri vaatamiseks on aga näidustatud hajutatud valgus.

Veel mõned nõuanded

UV-kiirte toimel tekivad vabad radikaalid, mis ei kahjusta üksnes nahka, vaid ka silmi. Päikeselisteks perioodideks peaksime end varustama ohutute päikeseprillidega, millel on õiged UV-filtrid.  Päikeseprillide soetamisel jälgi samu printsiipe nagu tavaprillide valimisel – ära osta suvalisi päikeseprille hetke ajendil.

Hea nägemise aluseks on õige toitumine. Sööge rohelisi ja oranže köögivilju ning karotenoidirikkaid puuvilju, mis sisaldavad A-vitamiini, C-vitamiini, samuti luteiini ja zeaksantiini.  Need elemendid osalevad valguse neeldumises ja seovad põllumajanduses tekkivaid radikaale.

Ehkki inimesed on teadlikud, et suitsetamine suurendab oluliselt vähi- ja südamehaiguste riski, ei ole sama laialdaselt teada selle negatiivne mõju nägemisele. On selgunud, et suitsetajate jaoks on maakuli degeneratsiooni risk märksa suurem kui mittesuitsetajatele. Suitsetajatel on sagedasemad ka kataraktid ja silma vaskulaarsede põletikud. Tasub teada, et silmadele mõjub kahjulikult ka nn passiivne suitsetamine. Sigaretisuits on silmadele väga kahjulik. Seega tasub vältida kohti, kus tubakasuitsu tase on kõrge. Samuti on silmadele kahjulikud ka sudu, kloor ja kosmeetikavahendites sisalduvad kemikaalid.

 

Miks on mõistlik enne prillide ostmist külastada silmaarsti/optometristi?

Ehkki me mõistame prillide kasutamise vajalikkust, otsustatakse sageli lihtsama lahenduse kasuks, ehk ostetakse apteegist, või veel hullem supermarketist endale valmisprillid. See on lihtsam, odavam ja kiirem. See on tõsi, aga sama lihtsalt, odavalt ja kiiresti viime oma nägemise sedasi üha kehvemasse seisukorda. Prilliläätsede professionaalne valimine on väga tähtis ja see tuleks oma nägemisspetsialistiga läbi arutada. Tervise nimel valigem prilliläätsed koos spetsialistiga, kes oskab anda nõu, kas oleks õige valida näiteks progresseeruvad või muud spetsiaalset tüüpi prillilätsed. Silmakontrollis saame täpselt teada, mis olukorras meie silmad on, kas on tegemist lihtsa nägemislangusega või on tegu mõne haigusega või oleme jõudnud presbüoopide sekka.