Kas olete märganud, et nihutate teksti, tähtede või sõnumite nägemiseks aeg-ajalt ajalehe, raamatu või telefoni kaugemale? Need võivad olla presbüoopia esimesed märgid. Muretsemiseks pole põhjust, sest tegemist on füsioloogilise protsessiga, mille põhjuseks on aastate jooksul silmades toimuvad loomulikud muutused. Pärast 40­.–45. eluaastat  mõjutab presbüoopia kõiki. Muutus (presbüoopia ei ole haigus) põhjustab ebamugavust, aga tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad presbüoopia mõjud minimeerida või hoopiski kõrvaldada.

Mis on presbüoopia?

Presbüoopia ilminguks on vajadus kasutada lugemisel prille ja selline vajadus tekib umbkaudu 40. eluaasta kandis. See on vanusega tekkiv nägemisdefitsiit. Pärast 40. eluaastat võib eeldada, et tähed, laused ja pildid muutuvad lähedalt vaadates hägusaks ning see tekitab ebamugavustunnet. Presbüoopia on füsioloogiline muutus, mis ilmneb ja edeneb koos vanusega.

Mõnikord aetakse presbüoopia segamini kaugnägelikkusega, mis võib samuti põhjustada lähinägemisprobleeme, aga tegelikult on need kaks täiesti erinevat nähtust. Presbüoopia mõjutab nii lühinägelikke kui kaugnägelikke inimesi, aga ka neid, kellel pole mingeid nägemisprobleeme või astigmatismi. Presbüoopiat ei ole vaja karta. Nagu me juba teame, ei ole tegemist terviserikkega, vaid loomuliku ja vältimatu protsessiga.

Tänapäeval, kui meil on vajadus jälgida ekraane ja fokuseerida pilku kiiresti erinevatel kaugustel olevatele objektidele, on koormus silmadele eriti suur. Sedamööda, kuidas me vanemaks jääme, hakkab nägemine järk-järgult halvenema. Sagedamini hakkavad meid kimbutama pea- ja kaelavalud ning tekib nähtus, mille kohta ütleme, et “käed jäävad liiga lühikeseks”. Mida see tähendab? See tähendab, et peame selgelt nägemiseks raamatu või pildi silmadest nii palju kaugemale viima, et käed jäävad selleks liiga lühikeseks.

Mis siis presbüoopiat põhjustab? Presbüoopia tähendab, et silmaläätse elastsus väheneb. See mõjutab silmade akommodatsioonimehhanismi, mis omakorda nõrgendab lähinägemist. Presbüoopiat ei saa vältida, varem või hiljem tabab see meid kõiki. See siiski ei tähenda, nagu ei saaks seda korrektsete prillidega korrigeerida täpselt samamoodi nagu lühi- ja kaugnägemist või astigmatismi.

Millised on presbüoopia sümptomid?

Kui hakkate ühtäkki teksti silmadest kaugemale nihutama, tähendab see, et esimesed presbüoopia sümptomid on kohal. Ärge neid sümptomeid alahinnake ega lükake silmade kontrollimist edasi, kuni käed lühikeseks jäävad. Kaugnägelikel inimestel ilmneb presbüoopia varem, miinusprillide kandjatel aga pisut hiljem.

Presbüoopiat tuleks kontrollida isegi enne sümptomite ilmnemist. Kui teie vanus läheneb neljakümnele ja te töötate palju arvutiga, võite asjakohase silmakontrolli teha juba profülaktiliselt. Miks? Kui te ei hoolitse nägemise eest aegsasti, siis võite nägemise halvenedes kogeda muid ebameeldivaid ilminguid, nagu pea- ja kaelavalud. Tihti põhustab neid ilminguid vale kehaasend, millega üritatakse töötamise või lugemise ajal nägemise puudujääki kompenseerida.

Kuidas kõrvaldada presbüoopiast tulenevat ebamugavustunnet?

Kordame nagu mantrat, et presbüoopiat ei saa vältida, aga nägemise halvenemise mõjusid saab tõhusalt kõrvaldada. Kõigepealt tuleb käia silmaarsti või optometristi vastuvõtul silmi kontrollimas, et teada saada, kas presbüoopia avaldab silmadele juba mõju. Kui jah, siis saab valida õiged raamid õigete prilliläätsedega.

Ehkki sobivate prilliläätsede ostmine võib olla kulukas, ei maksa valida odavat variant supermarketist või tanklast.  Ajutiselt võib tunduda, et näete paremini, aga selliste prillide kasutamine võib pikemas perspektiivis nägemist negatiivselt mõjutada. Silmade eest õigesti hoolitsemiseks tuleks minna professionaalsesse optikakauplusse.

Alles üsna hiljaaegu pidid inimesed presbüoopia puhul kasutama kahte paari prille – ühte kaugele nägemiseks ja teist lugemiseks. Tänapäeval puudub selleks vajadus. Enam ei pea presbüoopiaga seotud lugemismugavuse alanemise korral alatasa prille vahetama. Tuleb lihtsalt soetada progresseeruvad prillid.

Viimane on kõige moodsam lahendus, mis presbüoopia korral ideaalselt toimib. Progresseeruvate prilliläätsede suurim eelis on see, et nendega näeb selgelt kõigile kaugustele ja tänu sellele puudub vajadus kahe prillipaari järele. Sellistes läätsedes on kombineeritud kolm tsooni – kaug-, lähi- ja keskala. See lahendus võimaldab näha kõigile kaugustele, hoides nägemise alati terava ja selge.